Tähed
langevad maale
et suudelda
mändide latvu
ööl
mil pole lõppu
ega algust
lõugu
laksutab
vaid sundimatus
Vaikus
salamahti kõnnib
valguse värvides
hõljuvas keebis
leebetes nootides
ennast sõlmib
lahti
ootustes
pauside keelis
Mustale kivile
kusagil igatsus
kriidiga vinnab
nägude jooni
kingib
neile
oma hingetooni
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment