Jätke mulle
minu mina...
ärge kandke
huultele
kirsipuna
las nad olla
luitund
sügisvahtra tooni
Tantsin
ennast üheks
sügisega...
tema
tujukas
tuulepäine
tütar...
Las see talv
must sõidab üle
las ta tuleb...
kannab
juustesse
karge halla
Igas kevades
tärkan...
värskeks allikaks
Sinu unisele
laubale
Suvepõua sülelusse
närbudes...
ootan
iseenda
varjudes
kuni taevas
ükskord nutab...
ennast
minu sisse
Ärge võtke
minult
minu mina...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment