Mu südamesse
vargsi
söövitasid kannad
pakun vaid
üht vana
roostes võtit
hoia seda
ulgumerel
enesega ühes
las ta läidab
tule
minu majakasse
kuniks hing
mis pillutatud
võõrastesse lainetesse
astub üle
mustavate vete
oma radadele
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment