Sinu varjule viskun

Sinu varjule viskun,
veel soe on minekust
hall hingus.

Jääb üle
mantli hõlmas
hõõgvel hoida viimast
ja paluda

ent
mitte saada
vastust...

Heidan asemele
lootuses Sind leida
tekist,
mis kord on põiminud
me teedest
sõlmumisepunkti...

ja jälle -
ning üha ja aina
paluda...

ent iial enam
mitte saada

vastust...